Kirjeldus
Pirita (Püha Birgitta ordu) kloostri kirik valmis ja pühitseti 1436. aastal. Pirita klooster oli omal ajal suurim Vana-Liivimaal ja selle kirik suurim kirikuhoone keskaegses Eestis. Kloostri järgi on ka Pirita oma nime aanud. Birgitta ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, mis tähendas, et kloostris võisid elada nii mungad kui ka nunnad, kuid nad olid üksteisest rangelt eraldatud ja nad ei kohtunud näost näkku ka mitte palvuse ega jumalateenistuse ajal. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Kaasajal korraldatakse kloostri varemetes kontserte ning erinevaid kultuurisündmusi. Üheks suuremaks neist on Birgitta festival.
Meie postkaardid on valmistatud 100% taaskasutatud paberist ja trükitud kõrgtrüki tehnikas.
